Ootan ikka kohutavalt, seda jõuluvaheaega. Tsut-tsut veel! 2 nädalat veel vaja siin ühikas elada ja ehk siis viimase nädala saab igapäev autoga käia.. hommikul kell viis tõusen ja õhtul kell kuus kodus (?). Okei tegelt vaevalt see asi nüüd nii hull ka olema saab. Natuke raske on aga oma kodus on ikka kõigeparem. See viimane nädal ka ennem jõuluvaheaega nii, et siis vahetpole kahh.
Vahepeal sai meil kallikesega 1,8 täis ! ( aasta ja 8 kuud ).
Selle pidamiseks käisime USP'i laskmas.. esimest korda siis lasin päris püssi.. ohhh mõnus! Tõsiselt hirmus aga samas nii emotsioone tekitav.. mulle meeldis !

See peaks olema USP püstol.. vähemalt google andis sellise pildi!
Varsti siis kolin oma toast ära! Lõppude-lõpuks.
Kannatus on katkenud, tuju on halb ja ainus mis veel päästab on sealt toast minema saamine. Kui ma siia kolisin oli mul tähtis ainult see, et saan kahe voodiga toa nüüd mind enam ei huvita, kas tuba on nariga või mitte. Peaasi, et mul seal hea olla oleks. Kahjuks mul aga enda toas ei ole hea ja mugav olla. Kolin siis lähipäevadel kõrvaltuppa. Ja nüüd kuulsin, et see tüdruk kelle tuppa ma kolin, kolib ühikast välja ja hakkab igapäev rongiga käima. Jään siis jälle üksinda oma tuppa mis ei ole ka nii hull.
Järgmise korrani,
K