Tõe välja ütlemine ja sellest rääkimine võib vahel olla kohutavalt raske. Polegi ausalt öeldes sellist kogemust olnud, just silmastsilma. Igalpool mujal avarustes on kõik julged ja vahel liigagi julged.
Aga kuna meil ( minul ja Johannal ) elab siin keegi kes arvab, end printsess olevat - tuli nii mõnigi asi selgeks teha. Alguse sai kõik sellest, et ma loobusin prügi viimisest, no kurat miks pean mina nende kottidega ringi jooksma, ma pole ju ainuke kes sinna rämpsu paneb. Olin täna esimene kes koolist koju tuli ja peale mind natuke saabus Johanna. Ütlesin tallegi, et mina seda prügi enam välja ei vii ennem kui Kadri ( mu toakaaslane) ka midagi siin tegema hakkab. J oli täpselt samal arvamusel, kuna meie kahekesti siin koristame, viime prügi jms. Kuigi kõige suurem sittaja on Kadri.. Küll on vannitoa kraanikauss täiesti pesupulbrine, vetsus vedelevad stringid, pürgikastis vahivad vastu täiesti lahtised verised sidemed. HALLLLLO, SA EI ELA SIIN ÜKSI !!!!
Igaljuhul , tuli see kõik kanda ette ka talle, lootes et ta seda mõistab või no arugisaab. Ootasime teda päris tükk aega, ennem rääkisime veel msnis, et mida talle ütleme jne. Igaljuhul kuulsime, et ta tuli ja läksime mõlemad kööki ja täitsa lõpp, me hakkasime lihtsalt naerma :DDD
Siis võtsime end kokku ja rääkisime kõik ära, ja too plika oli täiesti vait. Ütles ainult, okei ma viin prügi ära.. pole siiamaani viinud.
Ja nagu ikka, omavahel rääkides on see palju kergem millal-kuidas-kus, aga silmast-silma kisub asi keeruliseks..Selline õhtupoolik!
Homme tuleb pikkpäev, kella neljani koolis ja siis Audentesele võrkpallivõistluse kohtunikuks, teenib veits raha 70.- :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar